Üks Eesti – personaalne riik

• Täna on Eesti üles ehitatud selliselt, et seda oleks mugav valitseda. Me tahame kogu riigi uuesti pöörata näoga inimese poole.
• Eesti on väike, ning meil ei tohi olla anonüümseid kodanikke ja ettevõtteid. Me peame suutma igat inimest eesnime pidi kõnetada ja pakkuda kõigile isiklikku lähenemist. Riigi ja inimese vahele pole vaja vahendajaid.
• Omavalitsuste otsustusprotsess on kogukondadest kaugenenud ning see tuleb tuua kogukondadele lähedale.
• Iga inimene, iga ettevõtja on Eesti jaoks oluline. Me kohtleme kõiki respektiga ja ei jooksuta neid erinevate asutuste vahel. Me kaotame ära avaldused ja taotlused kui nähtuse, sest riik juba teab, mis õigused kõigil on.
• Inimesed ja ettevõtjad ei pea teadma, kuidas riik töötab, kogu keerukus tuleb nende õlgadelt ära võtta. Inimestel peab olema nii füüsiliselt kui virtuaalselt üks uks, kust nad endale vajaliku toe ning vastused kätte saavad.
• Täna on Eestis 79+1 haridus- ning sotsiaalteenuste korraldamise süsteemi ja üle 20 transpordi korraldamise süsteemi. See on raiskamine.
• Haridus, sotsiaalturvalisus ning tervishoiuteenused on Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ja riigi kohustus. Tagame üle kogu Eesti universaalteenuste ühtlase kvaliteedi ja kättesaadavuse läbi selle, et kaotame inimese ja riigi vahelt ära KOV-i kui vahendaja rolli.
• Hariduse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse (riiklik turvavõrk) ning transpordi korraldamise ja vastutuse kvaliteedi tagamise eest toome tagasi riiklike tugevate ning hästi juhitud ametite kätte, kaotades ära „postiindeksi loterii“. NB! Ametite töötajad töötavad üle kogu Eesti, mitte Tallinnas!
• Vabastamae KOV-id riigi poolt delegeeritud kohustustest (sotsiaalteenuste, hariduse ja transpordi korraldamine), et võimaldada neil tõhusamalt tegeleda kohaliku elu küsimustega (ruumiline planeerimine, heakord ja ettevõtluseks vajaliku kohaliku taristu arendamine) ja anname selleks lisaressursi. Samal ajal võimestame kohalike kogukondi ja usaldame neid (ka rahaliselt!) oma elu korraldamisel.

Majandusareng

• Seisame oma rahvuslikke tšempionite eest – need on Eesti ettevõtted, kes suudavad rahvusvaheliselt kasvada, jättes peakontori, kõrgepalgalised töökohad ja kasumi Eestisse.
• Eestist peab saama peakontorite maa – paneme inimesed väljaspool Eestit töötama Eesti majanduse ja riigi heaks.
• Tuleviku majanduses on riikide konkurentsivõime aluseks tark ja haritud tööjõud, ühendused nii riigi sees kui muu maailmaga ja kapitali kättesaadavus – need on meie prioriteedid.
• Et me saaksime riigina tulevikus edukas olla, peab meil tekkima rohkem rahvuslikku kapitali. Me toome maksudena kogutava pensioniraha tagasi Eesti majandusse, sest meie tuleviku pensionäridel ei saa hästi minna, kui meie majandusel halvasti läheb
• Kohalikud ettevõtted on maa sool. Tuleme riigina nende tegevuselt eest ära, usaldame neid ja hindame seda, et inimesed suudavad iseennast ära toita ja teistele tööd pakkuda. Põllumajandus on osa Eesti majandusest.
• Kirjutame seadusandluse selliselt ümber, et Eestist saab maailma parim ärikeskkond. Loome ettevõtjatele personaliseeritud teeninduse ja ühe ukse poliitika nii virtuaalses kui pärismaailmas.
• Eestisse on teretulnud kõik, kes tahavad siin tööd teha ja siin makse maksta. Kõrge tööhõive tingimustes tuleb ettevõtetele tagada tööjõu kättesaadavus, vältides massilist immigratsiooni.
• Iga ettevõtja ja tööandja on meile oluline. Käitume vastavalt ja ei kiusa neid.
• Viime kõik riigiettevõtted börsile.

Restart õigusloomes

• Me usaldame oma kodanikke, ettevõtjaid ja ametnikke ja eeldame, et nad suudavad oma tegevuste eest vastutada. Peatame süveneva usaldamatuse inimeste ja ettevõtjate vastu ning õigusloome vohamise.
• Lihtsustame seadusi ja regulatsioone lähtudes põhimõttest, et 99,9% ei pea kannatama sellepärast, et 0,1% on äkki pätid.
• Viime läbi eurodirektiivide auditi ja eemaldame kõik ülearuse.
• Reformime kohtusüsteemi selliselt, et see oleks kümne aasta pärast kiireim ning usaldusväärseim kogu Euroopas.
• Lihtsamad kohtuasjad tuleb lahendada suulises menetluses, et tagada ligipääs õigusemõistmisele ka vähekindlustatud isikute jaoks.

Restart riigivalitsemises

• Vaatame üle kõik riigi funktsioonid ja teeme nii riigi tegevustes kui kulutustes restardi – lõpetame tegevused, mis ei teeni meie kokkulepitud eesmärke ning teeme iga viie aasta tagant nulleelarve.
• Valitsuse moodustame väljakutse-põhistest meeskondadest, kes tegelevad Eesti jaoks oluliste väljakutsete lahendamisega, mitte ministeeriumite majade poliitilise juhtimisega.
• Loobume mõtteviisist, kus ministeeriumid on eraldiseisvad tornid, mis konkureerivad inimeste ja ressursside pärast. Loome ühtse riigiaparaadi, mille ülesanne on regulatsioonid, poliitikate rakendamine ja järelvalve.
• Kodanike ja ettevõtete teenindamise vastutuse anname tugevatesse ametitesse, millele otsime parimad võimalikud juhid.
• Emiteerime riiklikud võlakirjad, et valmis ehitada Eesti jaoks oluline taristu ning teha reforme, millel on pikaajaline positiivne mõju.

Hariduse ja teaduse areng

• Eestis on täna 79 +1 erineva kvaliteediga koolivõrku. Meie loome Eestile ühe, tervikliku koolivõrgu, mis tagab igas Eesti nurgas hea hariduse. Meie jaoks algab haridus lasteaiast.
• Anname koolipidamise KOV-idelt kogukonnale ja lapsevanematele. Riik tagab ühtse koolivõrgu, rahastuse ja kvaliteedi. Kaotame hariduses „postiindeksi loterii“.
• Loome piirideta hariduse omandamise protsessi ja võimalused läbi kogu inimese elukaare – Eestit katab hariduskonsortsiumide võrgustik, millesse on lõimitud kõikide tasandite haridusasutused lasteaiast ülikoolini ning ettevõtted ja kogukondlikud organisatsioonid. Hariduskonsortsiumite eesmärk on parim tugev haridus üle Eesti ja haridusinnovatsiooni loomine.
• Paneme kõik Eesti lapsed õppima ühtsesse Eesti kooli sõltumata nende kodusest keelest. Eesti koolis käib õpe eesti keeles, kuid muu kodukeelega lastel on võimalus õppida ja arendada ka oma emakeelt.
• Läbi hariduskonsortsiumite põimime kutsehariduse ja ettevõtluse läbi selliselt, et õpe oleks töökohapõhine. Oleme valmis kutseharidussüsteemi erastama.
• Eesti teadus on Eesti maavara – seda tuleb “kaevandada” sellesse investeerides ning seda rakendades kõrghariduse arendamiseks. Ehitame üles maailma tippteadusel põhineva kõrghariduse ekspordi selliselt, et juba viie aasta pärast oleksid Eesti ülikoolid atraktiivsed globaalsetele talentidele, kes on valmis siia õppima tulema tasu eest.
• Järgmise viie aasta jooksul kahekordistame teaduse ning hariduse finantseerimise ning tõstame õpetajate, õppejõudude ja teadurite sissetulekud sellisele tasemele, et neile ametitele oleks Eesti ühiskonnas eluterve konkurents. Oleme valmis nende reforme finantseerima läbi riiklike võlakirjade.

Riiklik turvavõrk

• Loome kodaniku ja riigi vastastikusel usaldusel ja vastutusel põhineva riikliku turvavõrgu kontseptsiooni – kokkulepe riigi ja inimese vahel, mis tagab kokkulepitud ulatuses turvavõrgu neile, kes tuge vajavad.
• Riiklik turvavõrk on personaalne, inimese jaoks arusaadav ning lähtub inimese muutuvatest vajadustest. Riiklik turvavõrk hõlmab endas tänaseid sotsiaalteenuseid, tervishoidu, tööturumeetmeid ning rehabilitatsiooni.
• Rakendame kogu riigi käsutuses oleva info, et ennetada ning lahendada probleeme, viime sisse nii füüsilise kui virtuaalse „personaalse kliendihalduri“ kontseptsiooni, mis riigi keerukuse inimese eest ära peidab.
• Liidame ühtsesse süsteemi ja inforuumi Haigekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt asutused. Vabastame KOV-id sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenuste osutamise kohustusest.

Tervishoid

• Kujundame Eesti tervishoiusüsteemi ümber selliselt, et see oleks personaalne, soodustaks inimese tervisekäitumist ning ravi vajadusel koordineeriks patsiendi abistamist aktiivravist taastusravini kui ühtset tervikut.
• Suurendame perearstide meeskonna rolli keskse isikuna meie tervishoiusüsteemis ja iga inimese turvavõrgus.
• Tervisefond rahastab raviteenuse asemel erialadeülest tervet ravijuhtu, sidudes inimeste ravi ühtseks tervikuks ning soodustades tervishoiu teenuse osutamise optimeerimist.
• Usaldame inimesi – vähendame kontrolle ja propageerime omavastutust ravikindlustuses, soodustame rahaliselt tervislikke valikuid.
• Lühendame ravijärjekordi – kaotame kunstliku konkurentsi Eesti haiglate vahel ja optimeerime süsteemi üle kogu riigi.
• Viime kogu tervishoiusüsteemi ühtse juhtimise alla ja suuname terviskäitumise edendamisesse ning taastusravisse senisest rohkem raha.
• Toome läbi tervishoiuteenustega seotud erisoodustusmaksu kaotamise ning erakindlustuse edendamise Eesti tervishoidu rohkem raha juurde.

Loodusvarade kaitse ja väärindamine

• Meie põhilised loodusvarad on viljakas muld, puhas vesi, mets ja maavarad.
• Me hoiame oma puhast vett ja kasutame ülejäänud loodusvarasid selliselt, et igast põlluhektarist, raiutud tihumeetrist ja põlevkivitonnist jääks võimalikult palju lisaväärtust Eesti majandusse.
• Me viime läbi põhjaliku Eesti metsatagavarade auditi, loome läbipaistvuse tegelike raiemahtude kohta ja viime raiemahud erinevate liikide lõikes tasakaalu metsa juurdekasvuga.
• Meie eesmärk on ringmajandusega plastikuvaba Eesti ja maheriik.
• Suurendame koos teadusinvesteeringute tõusuga hüppeliselt teadusharude finantseerimist, mis on seotud meie loodusvarade targa kaitsmise ning väärindamisega.

Liikuvus ja ühendused

• Üldise heaolu, majandusarengu, hariduse ning sotsiaalteenuste kättesaadavus on võimalik tagada ainult läbi kvaliteetse infrastruktuuri ning tagatud liikuvusteenuse.
• Meie eesmärk on, et (ühis)transporditeenused peavad olema vajaduspõhised ja kättesaadavad, mitte tingimata tasuta.
• RailBalticu kõrval tuleb välja arendada kiire raudteeühendus Eesti põhisuundadel (Tallinnast Tartusse ja Narva).
• Meie eesmärgiks on „null laupkokkupõrget riigi põhimaanteedel“. Selleks ehitame aastaks 2025 välja Tallinn-Tartu, Tallinn-Ikla ja Tallinn-Narva minimimaalselt 2+1 sõiduradadega. Vajadusel finantseerime seda läbi riiklike võlakirjade.
• Eesti jaoks on tunneli- , raudtee- ning lennuühendused ja eriti otselennud muu maailmaga elutähtsad. Käitume nendest põhimõtetest lähtuvalt.

Julgeolek ja liitlassuhted

• Eesti ainuvõimalik kaitsestrateegia on laiapõhjaline riigikaitse. Selle tegelikuks muutmiseks koondame sisejulgeoleku ja kaitsejõud ühise juhtimise alla.
• Ütleme välja, et Eesti välispoliitikal on kaks eesmärki – liitlassuhted ja Eesti majanduse edendamine ja kujundame sellele vastavalt ümber meie välisteenistuse.
• Me kuulume Euroopasse ja me usume, et Eesti suudab Euroopa Liitu paremaks muuta läbi aktiivse tegevuse ja eeskuju näitamise. Ka meie vastutame Euroopa tuleviku eest.
• Meie nägemuses ei ole massimmigratsioon ei Eestile ega Euroopale jõukohane. Eesti saab anda oma panuse välisabi kaudu neis riikides, kus meie kogemusi vajatakse.

Maksud – üldpõhimõtted

• Me usume, et maksud on hind, mida inimesed ja ettevõtted on nõus maksma neile pakutava keskkonna eest. Sellest lähtuvalt maksavad inimesed juba täna üsna kõrget hinda oma elukeskkonna eest ning Eesti üldine maksukoormus ei tohi lähemal ajal mitte mingil juhul tõusta
• Maksude arvutamine, deklareerimine ja maksmine peab olema nii kodaniku kui ettevõtja jaoks lihtne ja arusaadav.
• Me oleme avatud kõigi seniste maksudogmade arutelule eeldusel, et see on kooskõlas meie sõnastatud väärtustega ning aitab kaasa meie pikaajalise nägemuse teostamisele

Maksud – konkreetsed ettepanekud

• Kaotame täielikult ettevõtete erisoodustusmaksu töötajate arengu ja tervisega seotud kuludelt kui jäänuki minevikust
• Kehtestame sotsiaalmaksu lae kolmekordse keskmise palga tasemel
• Kahjuliku tarbimisega seotud aktsiisid (alkohol, tubakas) peavad kehtima sellisel tasemel, mis tagavad riigile maksimaalse maksulaekumise ja samal ajal suunavad inimese tervisekäitumist.
• Muudame üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse töötajate maksuks ja loome igale inimesele personaalse konto, kust ta näeb läbipaistvalt seda, kuhu läheb tema maksuraha ja mis maksumuses teenuseid ta riigilt saab.